21. sajand on ehk üks kõige ohtlikumaid ajastuid. Meil on vabadus valida, kuid mida valida, selles on igapäevane küsimus!?
Naiste kalduvus kaalualandusele on vähemalt viimased 50 aastat juhtinud toitumistrende ning sealhulgas on demoniseeritud suhkurt, süsivesikuid ning viimasena ehk kõige enim rasvu. Selles postituses vaatakski üle, mis asjad on siis need ‘’ohtlikud’’ rasvad.
Mis on rasvad?
Rasvad koosnevad väiksematest osadest nimega rasvhapped, mida meie organism vajab erinevateks ehitustöödeks. Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastamata rasvhapped. Nii nagu süsivesikudki on ka rasvad energiaallikaks. Meie keha ei suuda toota ainukesena polüküllastamata rasvhappeid, mistõttu nende tarbimine toiduga on hädavajalik ning kõik muu on teisejärguline, kui mitte üleliigne. Neid häid rasvhappeid tuleks tarbida 25–30% päevasest energiavajadusest.
Polüküllastamata rasvhapete alla kuuluvad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Nendest olete vast kuulnud söögi alla ja söögi peale, kui oluline on süüa kala, et saada kätte oma oomega-3 rasvahpped, kuid tõsiasi on, et nii ongi!!!
Keha vajab häid rasvhappeid kudede kasvuprotsessideks, elutegevuse reguleerimiseks, rasvlahustuvate vitamiinide talletamiseks ning transpordiks, rasv aitab hoida kehatemperatuuri stabiilsena, kaitseb siseorganeid põrutuste eest ning tagab sekshormoonide tasakaalu. Kõige olulisem on pidada meeles, et iga rakk meie kehas on ümbritsetud kahekordse lipiidimembraaniga, millest suure osa moodustavad rasvhapped, mida me tarbime. Olgu veel mainitud et meie aju koosneb ka 60% rasvhapetest. Kvaliteet loeb!!!
Võileib on igapäevane osa eestlase toidulaual ning peamiseks põhjuseks on mugavus, kuid ei tohiks unustada, et üleliigne mugavus viib rasvumiseni.
Süües ükskõik milliseid häid või halbu rasvu külluses, asub meie keha seda üleliigset energiat ladestama keharasva näol juhuks, kui tekib aeg mil külluslik energia ei ole nii saadaval. Keha teeb ka sama üleliigse süsivesiku ja valgu tarbimisega. Rasv ei ole halvem makro toitaine, mida enda toidulaualt piirata.
1g rasva = 9,3 kcal energiat ning ehk see on üks suur põhjus, miks fitnessimaailmas ei ole rasval kohta, kuid püsige nüüd minuga.
Kui keha heade rasvhapete vajadus on ligi 25% (kuskil 40–70g päevas sõltuvalt soost,kehakaalust ja aktiivsusest)ja kui te piirate selle tarbimise 5% tarbides light tooteid ja vältides igasuguseid rasvu, siis mis te arvate mis kaalualandusele lisaks hakkab teie kehas langema?
Esiteks tuleks mõista, et kehal on ainult kaks energia allikat: süsivesikud ja rasvad. Kui me piirame oma rasvade tarbimist hakkab meie keha ihaldama rohkem süsivesikuid. Ehk olete täheldanud, kui jätate hommiku ja lõuna söömata ja õhtul tekivad kas rasvase toidu nagu pizza isud või ohjeldamatud magusaisud? Põhjus on lihtne: te olete tarbinud liiga vähe häid rasvhappeid ja teie keha palub teilt toorainet kiiremas korras ükskõik mille näol. Keha võime edastada meile isusi on suhteliselt piiratud, meil ei ole erinevaid tunnusjooni isudel, meie keha isegi ei erista janu näljast. Kõik mida ta meile isudega edasi annab on NÄLG! Pole siis imestada tänases modernmaailmas, miks me haarame rasvase, magusa ja mahlase järgi palju kiiremini, kui rukkileiva ja sproti järgi.
Teisalt on kogu meie libiido ja hormonaalsüsteem ehitatud üles rasvhapetelt, kui need on pikaajaliselt puudulikud meie süsteemis, lülitab kilpnääre enda toimingud välja ning algavad igasugused mitte nii toredad tõrked meie kehas. Olgu veel mainitud et meie aju koosneb ka 60% rasvhapetest!!! Juuste välja langemine, kõõm, naha kuivamine, küünte lõhenemine, menstruatsiooni tsükkli ebaregulaarsus või isegi täielik puudumine, viljatus ja nõrkus on vaid vähesed tunnusjooned heade rasvhapete puudusest.
Tarbides täisväärtusliku toitu ja jäädes selle kõigega mõistuse juurde, ei peaks me selle pärast muretsema. Eelista alati naturaalseid ning kõige vähem töödeldud rasvu nagu oliivid ja nendest saadud esmast külmpressi õli, tavalist juustu, rasvast kohaliku mere ja ka ookeani kala, igasuguseid seemneid ja pähkleid ning nendest külmpressitud õlisi, mahetalu munakollased, mahekasvatatud liha ning kõige olulisemana määri leivale 82% võid mitte margariini!!!
Rasvad annavad meie kehale täiskõhutunde mitmeks tunniks, kuna kehal on makro toitained palju raskem lagundada. Süsivesikud aga teistkätt vabastavad oma energia koheselt, sõltuvalt kiudainete kogusest. (Mida suurem kiudaine kogus, seda aeglasem ja stabiilsem veresuhkru tõus tarbimise järel.) Mistõttu tekivad ka migreenihood, peale kotitäie kommi söömist või lihtsalt valge saiaga liialdades. Rasv ei mõju veresuhkrule nii järsult.
Ehk olete mõelnud miks Slaavi kultuurist on meie peolauale imbunud rasvane amps viina pitsi kõrvale? Rasv aitab seedimisele kaasa, tasakaalustades süsivesikute järsku imendumist.
Veganitel on eriti oluline tõsta oma seemnete, pähklite ja pähkliõlide osakaalu oma toidus nagu kreeka-, kanepi-, makadaamia- ja seesamiõlide näol, et tagada kõik eluks vajalikud rasvhapped. Lihasööjatel on oluline aga piirata rafineeritud taimerasvade tarbimist praadimisel ning valida alati kvaliteetsemat ja vähemtöödeldud liha. Vorstid, sealiha ja hapukoor on ühed kõige rasvasemad tooted eestlaste toidulaual ning nendega tuleks ettevaatlikum olla. Me ei tea täpselt mis põhjustab veresoonte lupjumist, halva kolesterooli (LDL) tõusu ja vistseraalse rasva (organivaheline rasv ‘’kehamassi peidus olev rasv’’ mis on silmale nähtamatu), kuid enamasti antakse sellised diagnoosid inimestele, kelle toidulaud on olnud aastaid, kui mitte kümneid külluslik küllastunud rasvade näol.
Seega järgmine kord poes jäta juustuvorst parem ostmata ja proovi kalkuni või kanafilee sinki. Too võib tunduda sellel hetkel kallim valik, kuid infarkt on lõppkokkuvõttes veel kallim.
Oluline oleks jätta endale meelde vaid, et head rasvahpped on eluks vajalikud ning nende allikas on teine kõige olulisem aspekt meie heaolust. Aegade algusest peale on inimeste toidulaud olnud oomega 6 & 3 tasakaalus suhtega 1:1, kuna põletikulised rasvhapped puudusid käeulatusest ning ainsad tarbitavad rasvhapped tulenesid vaid naturaalsetest saadustest nagu kalast, lihast, piimast, oliividest, pähklitest ning seemnetest. Tööstuslike protsesse toidule ei tuntud ega rakendatud enne 19. sajandit.
Tänaseks päevaks on aga kogu Ameerika ning läänemaailm jõudnud oma priisakava ja hooletu toidulauaga 15:1–20:1 oomega 6 & 3 suhteni. Me võime ju spekuleerida küllastunud ja monoküllastamata rasvhapete kahjulikkusest, kuid lihtsam oleks lugeda Eesti statistika ameti koduleheküljelt sotsiaalelu ja tervise alt meie rahvastiku enim diagnoositud haigusi. Sealt võite teha omad järeldused eestlase toidulauast ja selle jätkusuutlikusest.
Toit ühendab meid ning toit võib ka tappa meid.
Sellepärast on ka 21. sajand palju salakavalam ajastu ignoratsetele ja eriti teadmatutele, sest toit ümbritseb meid iga nurga peal ja neid valikuid peame me mitu korda päevas tegema. Mitte kunagi inimeste ajaloos ei ole olnud probleemi toidu tooraines või selle kahjulikkuses, sest toit ei ole olnud kunagi nii kättesaadav, aretatud ja töödeldud, kui see on nüüd.
Kus mu võileib on?
Põhjus miks ma seda artikklit üldse kirjutama hakkasin oli inimeste teadmatus tarbitavas. Emale külla minnes leian pidevalt külmkapist Delma, Voimixi ja Rama margariine. Olgu veel mainitud, et selline külmkapi sisu on toitnud mind ka lapsena. Mul on diagnoositud lühinägelikkus 8 aastasena, ema on ülekaalus ning kasuisa on kaks insulti üle elanud ja diabeetik. Kokkusattumus? Ma ei usu. Mu vanemad ei ole selles küll süüdi, et kommunism ei õpetanud neile täisväärtusliku toitumise põhitõdesi ning nad ei ole ka kindlasti süüdi, kui usuvad paki peal kirjas olevat, et see toode on neile kasulik. Tavainimesel ei olegi aega süveneda oma 10h töö kõrvalt, mingi määrdepaki koostisosadesse. Inimesed tahavad alati uskuda paremat, kuid kahjuks on ka meie ümber inimesi , kes rikastuvad selle sinisilmsuse pealt.
Tööle minnes ja lõunat süües ei möödu päevagi kui ei näeks mehi, kes määrivad oma valgele saiale seda sama margariini samal ajal kirudes, kui sitt on see või teine ning ise sealjuures vaevu tõmmates kokku oma jopelukku.
Küpsetisi/kooke/saiakesi tellides või poes taigent valides on väga raske leida kondiitrit, kes kasutaks margariini asemel võid. Arusaadav ka, sest või on ju 4x kallim, kui margariin. Tulu vajab tegemist, kulu vajab korrigeerimist.
Margariini probeelmiks on tema koostis ja turustamine. Alustakski kohe sellest viimasest, sest sellepärast ongi margariin nii laialt levinud.
Uskumatu on vaadata, kuidas poeletid on täis erinevaid uhkeid margariine, kuid võipakke võid otsida luubiga sealt keskelt. Võid tavalises poes tegelikult eriti pakist ei leiagi, sest nood on alati mingis imelikus kile/fooliumi paberis. (tootja hoiab kokku, sest muidu oleks hind veel kallim ja kes siis ikka seda võid ostaks, kui margariin on palju odavam). Mõned üksikud mahetalu võid lõpetavad ka pappkarpides, aga neid tavaline eestlane ei raatsi osta. Niimoodi ringi vaadates tundubki margariini pakk palju mugavam: ei lähe kotis plönni ja kohe mugav võtta oma karbist.. Kõigele lisaks on seal paki peal igasuguseid ahvatlevaid silte nagu ‘’madal rasvasisaldus’’ ‘’A + D vitamiinid’’ ‘’vähene soolasisaldus’’, tundub ju jumala hea valik!?
Oluline oleks aga mitte olla nii kergeusklik ning süübida koostisesse. Margariini koostisesse kuulub üle poole taimerasvasi, nagu rapsiõli, palmiõli ning päevalilleõli. Need on kõrgtöödeldud ja hüdrogeenitud tooted, mis peaks juba ütlema suurelt OHT! Inimene on osakene loodusest ning ükskõik kui palju ka maailm ei areneks mingis suunas, meie rakud koosnevad samadest osakestest millest kosmos ja maa. Ükskõik kui palju meie keskkond ka ei muutuks, meie keha füüsilised toitaine vajadused jäävad ikkagist samaks.
“Arenenud maades on suur osa inimesi ületoidetud ja samas alatoitunud. Seda põhjusel, et nende igapäevases toidus ei sisaldu piisavalt toitaineid” — Dr Joel Fuhrman
Margariinid ei sisalda ainult ebavajalikke taimerasvu vaid ka ebavajalikke stabilisaatoreid ja emulgaatoreid. Kõigele lisaks on neis puuduvad vajalikud vitamiinid mis on olemas tavalises võis ning neid lisatakse sinna tehis vitamiinide näol.
Võrreldes lihtsalt või ja margariini koostisosi, võiks teil juba tekkida kahtlus margariini kasulikkusest. Ühes on kaks koostisosa ja teises üle seitsme..
Või mistahes kujul on olnud meie toidulaual aasta sadu, margariin aga viimased aastakümned. Tänapäevased tõusujoonel olevad veresoonkonna haigused võiksid vaid rääkida ise nende kahe ‘’määrde’’ vahest.
Õige või tarbimisel leival, toidus ja küpsetamisel lisame me oma toidule toiteväärtust. Võis leidub naturaalselt E ja K vitamiini. E-vitamiin on võimas antioksüdant, mis kaitseb rakke kahjustuste eest ning K-vitamiin on vereloome ja kaltsiumi regulatsiooniks eluvajalik ühend. Lisaks vitamiinidele leidub võis lauriinhapet, mis aitab hoida ära pärmseene vohamist ja mis tõstab keha immunsust. Võis on ka kõrgem oomega-3 tase, kui oomega-6. Mõõdukas koguses või tarbimine aitab põletikulisi protsesse kehas leevendada. Kõigele lisaks leidub veel võis väikeses koguses looduslikku D-vitamiini, mis on oluline kehale, et paremini omastada kaltisumi. Neid põhjuseid, miks sa peaksid sööma võid margariini asemel on kümneid veel, kuid usun, et nendest piisab algatuseks küll.
Ps! D-vitamiini leiab ka mahetalu munakollasest, niiet on aeg oma tabletid prügikasti visata ja hakata sööma nagu inimene!
Rafineeritud taimeõlid ja margariinid (monoküllastumata rasvhapped) on ühed kõige tugevama keemilise muundamise läbinud toiduained, millest hoolimata propageeritakse neid, kui tervislikke toiduained. Seda õnneks ainult pakendil turustamise näol. Mitte ükski toitumisnõustaja ei kiidaks margariini heaks ning ainult harimata treenerid, kirjutavad oma kaalulangetus toitumiskavadesse praadimiseks rapsiõli. Need ‘’halvad’’ rasvhapped ei peaks kuuluma meie toidulauale.
Ometigi tarbime igal sünnipäeval, tähtpäeval ning igal teisel päeval mõnusa kaneelisaja näol seda margariini enesele teadmata. Isegi kui me seda koju ei osta leidub seda tehismürkki kreekerites, küpsistes, kookidest ning erinevates toodetes, et anda tootele ta siduv omadus. Sellepärast oleks soovituslik ja lihtsam vältida pakendist toidu tarbimist ning teha ise oma saiakesed, kasutades päris võid. Mida vähem me seda teadlikult elimineerime, seda vähem on kahju sellest, kui me teadmatult seda pidustustel või külas olles vahete vahel tarbime. Tasakaal on võti, mitte vabandus.
Lõppude lõpuks tervislik toitumine ei ole kõige maitsva elimineerimine vaid maitsva toidu tooraine ja koostise jälgimine ja optimeerimine oma tervise suhtes.
Me teame seda ka ilma lugemata, et saiakesed ei ole meile head ning võileivad ei ole mingi toit, kuid paratamatult leidub meie ümber inimesi, kes sellest ei hooli. Oma postituse ma tahaksingi suunata neile, kellele oleks vajalik seda fakti meenutada. Tervis on ainukene rikkus siin ilmas ning vahel minnes üle piiride, on tagajärjed pöördumatud. Seega ole pai endale ja enda lähedastele ära säästa raha täisväärtusliku toidu pealt, vaid hoopis arsti visiitide pealt. ❤
No responses yet