Teekond

Olen olnud üsna pikal teekonnal endani ja ükskõik kui siiruviiruline ja keeruline see tee ka ei oleks olnud, olen ma ikka teel ja kaugeltki mitte sihtpunktis. Usaldades loojat, ennast või kes teab mis kõrgemat väge jätkan ma oma teekonda.

Ja see teekond on huvitav, sest ühtepidi ma olen nagu madu, kes vahetab nahka ja teistpidi olen ma nagu puu, kes sügisel laseb vanad lehed lahti ja kasvatab kevadel uued ja tugevamad lehed asemele. Mitte ükski uus, ei ole vana. Kõik vana tuleb lasta lahti. Teekond iseendani on nagu sibula koorimine, ainult et seda lõpuni kooritud sibulat ei saa süüa, sest seda lõpuni kooritud sibulat ei ole enam järgi. Teekond iseendani ongi ehk teekond kõige ja mitte millegini.

Teekond mõistmiseni, kus sa taipad et mitte miski ei ole nii oluline, kui kõik kokku. Ja kõik ei olegi nii oluline, kui need kõik miskid ei oleks olulised.

Proovi siis aru saada

Sellest esoteerilisest mambo jambost

Oma sisekaemusest ja kogu mateeriast.

Olla keegi kes sa pole kunagi olnud, vajab meeletut usku ja julgust.

Lahti lasta kõigest kes sa oled olnud, selleks et saada kellegiks keda on isegi raske ette kujutada.

See ongi minu eesmärk, lasta kõigest lahti kes ma olen olnud.

Armastus, see alati on minu juures. See on minu sees. Armastus, see on minu olemus. Armastus, on ka sinu ja meie kõigi olemus. Vaadakem väikseid lapsi ja te mõistate seda.

Kogemused ja mälestused jäävad, aga las kõik muu minna..

Emotsioonid, valu, küsimused, õpitu, igatsus, hirmud, tunded, kahtlused, asjad, kohad ja inimesed.

Lasta kõigest lahti, mis enam ei teeni.

Praegu siin ja praegu on elu kõige olulisem aeg ja hetk. Ja oluline on ainult see, mida ma teen praegu, kellega ma olen praegu ja mida ma mõtlen praegu. Olgu see suurelt külmkapile kirjutatud. Et sellest lausest saaks mantra ja tugev selgus.

Ainult praegu siin ja praegu on kõige olulisem hetk. Kõik muu oli ja tuleb, las ta oli ja las ta tuleb.

Pendeldada edasi tagasi tuleviku ärevuses ja mineviku kahtlustes ei vii kuhugile.

Tammuda sama rada aastast aastasse, ei vii ka kuhugile.

Teadvustades seda hetke siin ja praegu, seda kohalolu, mõistan alles ma, et see teekond võib viia ükskõik kuhu. Alles siis, kui suudan olla täielikult kohal, saan minna piiritlemata kõiksusesse. Ja see võib olla ilus, sünge, hirmus, imeline ja vabastav. Ükskõik mis, aga kindlasti kõikvõimas.

Niiet siin ja praegu, olen võtnud teekonnaks olla siin ja praegu.

Ja see teekond ei omagi mingit sihtkohta, kui võrd väikest sageduse tööd ja teekonda kohalollu.

Ära võta midagi kaasa ja ära anna midagi ära.

Ole lihtsalt osake kõigest  ja kõik.